TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON?
Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna,
kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja
tegutsemisvabadust.
Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on
piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda
Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist
ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist
kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme,
et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste
isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud
keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki