Üldine Teatriajalugu II
Vahtangov kirjutas 1917
artiklis ,,Rahvalikust teatrist", et rahva hing peab kohtuma kunstniku hingega. Stanislavski
süsteemi raames oli seni olnud juttu üksikinimese hingest; üleminek üksikult üldisele meenutab
pööret Freudi ideedelt Jungi ideedeni. Jung kuulutas, et individuaalsel alateadvusel on sügavamad
juured, mis ulatuvad psüühika sügavasse kihti.
Oli produktiivne: aasta enne surma valmisid Strindbergi ,,Erik XIV", Anski ,,Hadibuk" (juudi
teater), Gozzi ,,Printsess Turandot" (püsis mängukavas aastaid). Ülistas rõõmsat, helget teatrit,
mida käsitles avara ja avatuna. Võis käsitleda mitterealistlikku dramaturgiat ja ühendada see
näitleja ümberkehastumisvõime ja psühholoogilise rollitõega. Töötas Stanislavski ideedega, aga
lavastuse vorm oli tinglik. Tema teatrit on nimetatud fantastiliseks realismiks. Ta rõhutab
alateadvuse tähtsust näitleja loomingus.