Eesti arhitektuuri näited
sisseõnnistamine toimus alles 1816.
Pikast ehitusajast hoolimata on
tegemist eesti omapärasema ning
stiilsema kirikuga, mille arhitektuuris
põimuvad õnnestunult nii ehitamise
alguasjal eestis domineerinud
hilisbarokk kui valmimisajaks ülekaalu
saavutanud klassitsistlikud elemendid
(akende liigendused, uksed). Valga
kiriku arhitektiks oli Riiast pärit
pilt 11
Christoph Haberlandt. Omapärane on kiriku ovaalne põhiplaan, murdkelpkatus ning
põhjaküljel paiknev astmeliselt kitsenev torn. Valga kiriku sisustus pärinev nii ehitusajast kui
ka 19.sajandi hilisematest kümnenditest ja on samuti segu hilisbarokist, klassitsistmist ja
historitsismist. (Helme M. , 2002)
Varaklassitsismile viitavad kõrged tihedad ruudujaotusega ning neile ülareana sekundeerivad
sealt madala ristküliku, osalt ovaalikujulised aknad, laiad komposiitkapiteeliga pilastrid,
annaabi.ee 
