keskaeg: Mungaordud Eestis
Kloostris helises ööpäev läbi iga kolme tunni tagant kell, mis kutsus vennad
kirikusse. Seal lauldi üheskoos nn tunnipalveid, piibli lauluraamat oli selle tarvis
niiviisi lõikudeks jagatud, et igal nädalal lauldi läbi kõik 150 Taaveti psalmi.
Tunnipalvesse kuulus muidki pühakirjalugemisi, hümne ja palveid.Neil tundidel,
mis napist uneajast ja palvetamisest üle jäid, tehti tööd aias, põllul või
töökodades ning loeti vaimulikku kirjandust. Ilmikmunkadel ehk habemikel
vendadel ei olnud kohustust lugema õppida, preestriseisuse kandidaatidel küll.
Tsistertslased olid ka kuulsad kala- ja hobusekasvatajad. Tõenäoliselt olid nad
kõige esimesed, kes sel alal Eestis tegutsema hakkasid. Just seepärast asutatigi
Kärkna klooster Amme ja Emajõe nurka, et saaks rajada kanalisatsiooniga
kalatiikide süsteemi. Nii Kärkna kui Padise kloostri kalakasvatuses oli kasutusel
kolme tiigi süsteem. Mungad liha ei söönud, kala seevastu küll.
annaabi.ee 
