Soome-ugri rahvakultuur
19. sajand oli savinõude õitseaeg.
Töökodades ei valmistatud ainult kööginõusid, vaid ka iluotstarbelisi nõusid toaseinale riputamiseks. Talupoegade
ostujõu suurenemisele järgnes käsitööliste ametite tõusuperiood. Sageli rajasid käsitöölised linnades käsitöökeskusi,
varustades suurt piirkonda oma toodetega (vahel kuni 100 km raadiuses).
Karjused valmistasid ise tööriistu ning joogi- ja soolanõusid, peegli- ja habemenoahoidjaid sarvest, nahast, puust ja
kõrvitsakoorest. Nad kaunistasid oma tööriistu nii inkrusteerides tina ja sarvega kui ka reljeefse graveerimisega.
Esimesed kasutatud mustrid olid geomeetrilised, 19. sajandil said üldiseks lillemustrid ja karjuseid kujutavad motiivid.
Ka vitspunutiste valmistamises olid karjused osavad. Naistele oli tähtis sissetulekuallikas tikkimine ja
kangakudumine.
annaabi.ee 
