Seneca moraalikirjad Luciliusele
(33) Säärase kõrguseni jõudes hooldab ta kehagi kui möödapääsmatut koormat, kuid ei armasta teda ega
allu sellele, keda valitsema ta on määratud. Keegi pole vaba, kui ta keha orjab. Sest sellegi valitsus on
isemeelne ja nõudlik, rääkimata juba teistest isandatest, kes keha ülemäärase hooldamise korral ilmuvad.
(34) Kehast väljub hing kas rahulikult või sööstab välja, tundmata huvi selle vastu, mis saab mahajäetust
hiljem. Nagu me ei hooli mahalõigatud juustest või habemekarvadest, nõnda väljub too jumalik hing
inimesest, ja see, kuhu toimetatakse ta endine pelgupaik, kas sööb selle tuli või katab muld või kisuvad
lõhki metsloomad -- on tema jaoks niisama tähtsusetu nagu emakook pärast lapse sündi. 209 Kas
kannavad laiba laiali linnud või hävib ta "merekoertele antuna saagiks", 210 mis tähtsust on sellel tema
11
jaoks, kes on lakanud olemast