Tiit Lauk humanitaar
jazz) –
kerge muusika liik, mille aluseks on neegrite rahvamuusika; seda muusikat esitab orkester,
mille koosseisu kuuluvad peamiselt puhkpillid, löökpillid ja klaver. Džässi kui muusikaliigi
üheks tähtsamaks jooneks on improvisatsioon. /.../ Džässi-improvisatsioonile on omane nn
sving, s.o muusikalise fraasi rütmilise struktuuri muutmine, muusikandi entusiasm esituses
ning samuti omapärane pinge ja hoogsus, mille loob kogu orkester”. Muusika Sõnastik
(Habela 1972: 29) mainib vastava märksõna all: “džäss (ingl. jazz), kaasaegne, improvisat-
sioonil põhinev muusikaliik, mis ühendab endas iseloomulikke sünkopeeritud rütmidele
tuginevat aafrika (neegri-) rütmikat, euroopa-aafrika meloodikat ja euroopalikku harmooniat.
/.../ D. tekkis sajandivahetusel New Orleansis ning arenes peamiselt USA-s”; Võõrsõnade
leksikon (2006: 222): “džäss – nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variat-