tipuosas tihedama hammastusega. Sellega sarnaneb f. freynii, kuid tema lehed ei ole nii pika kiilja alusega ja on ka kujult laiemad ja lainelisema servaga. Eesti metsades on leitud haavavormi f. villosa, mille lehed ja noored kasvud (kuni kahe aasta vanuseni) on viltjaskarvased. Eriti karvased on noored lehed varakevadel, hiljem karvad kaovad, kuid püsivad kauem lehtede allküljel. Paljudest dekoratiivvormidest on praktilist kasutust leidnud kitsa püramiidja võraga 'Erecta'. See sammasjas haavavorm leiti Rootsist juba 1847. aastal ja teda kasutatakse Soomes ja Rootsis ohtralt linnade ning muude asulate haljastuses ka tänapäeval. Eemaltvaates on ta üsna sarnane meie püramiidtammega. Korba paksuse ja vagude sügavuse järgi eristatakse haaval siledakorbalist ja rõmedakorbalist vormi. Siledakorbaline haab on meie metsades tavaline, rõmedakorbalist leidub aga harva. Kirjeldades haava koore värvuse suurt varieeruvust, on eristatud vorme koore värvuse alusel
pretsipitaadi. Botulism HAIGUSTEKITAJA. Clostridium botulinum. Botulismi korral on tegemist tokseemiaga – mikroob produtseerib lõtva halvatust põhjustavat eksotoksiini. Botulismi neli põhilist esinemisvormi on: • toidu-tekkeline ehk soolevorm – neurotoksiini sattumisel organismi koos toiduga • väikelapse vorm – haigustekitajad koloniseerivad lapse mao-sooletrakti • haavavorm – tekib haigustekitajate eoste sattumisel haava • täiskasvanute seedekulgla tokseemia. UURITAV MATERJAL. Vereseerum, roe, oksemassid, proovid toiduainetest. DIAGNOSTIKA. Botulismi kliinilise diagnoosi kinnitamisel on kõige olulisem toksiini määramine patsiendi vereseerumist, roojast, oksemassidest või toidust kas kiirmeetodina elektrokemiluminestsentsanalüüsi või bioloogilise meetodi abil. Kasutatakse ka tekitaja
annaabi.ee 
