Marie Under
eriti kultuurialasele. Tarapitalasteks said mitmed endised siurulased, nende seas ka Under.
Marie Underi ajaluule ta neljandas värsikogus ,,Verivalla", ta juurdlev mõte ,,Pärisosas"
tähistavad pööret, mis on luuletaja edasise arengu suhtes tähenduslik. Luuletaja on selja
pööranud armastus- ja looduslüürikale ning ühtlasi sonetile. Muutunud karmil luulemaastikul
ei õitse enam sirel, seal huikab mardus ja inimsüda on haavana verivallas. Inimese õigus
õnnele, mis häälestas nooruslüürikat, esineb seal eetilisel tasandil küsimuse valgel: kas on
õigus õnnelik olla, kui maailm upub kannatustesse? Poeetilisse eneseanalüüsi ilmub
inimlikust õnnest keeldumise karedust, saatusühtsuse tunnetust verivalla kistud maailmaga.
Underi ajaluulele on impulsse andnud ümbritsev tegelikkus, kaasa arvatud 1919. aasta
klassisõja masendused. Sõja vägivalla vastu astus Under sama ägedalt, kui ta laulis loodusest
annaabi.ee 
