Elukoht • Metskits eelistab vaheldusrikast kulltuurmaastikku • Ta liigub väga erinevatel maastikel • Teda võib kohata nii metsades, niitudel ja põldudel • Tema meelismaastikeks on alad, kus lage maastik vaheldub väikse metsaga Toit • Suviseks toiduks on metskitsel peamiselt rohttaimed • Talvel sööb ta lume seest välja ulatuvaid puhmaid • Talvel sööb ta veel väikeste puude võrseid ning haavakoort ja –oksi • Toidupuuduse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid Pojad • Metskitse tiinus kestab 144 päeva • Tavaliselt sünnib 1 või 2 poega • Pojad sünnivad kevadel • Sündides on nad tähnilised • Täpid hajuvad 2-3 kuuselt. Kuid kaovad täielikult alles talveks • Pojad lamavad põllul, teineteisest umbes 20 m kaugusel • Ema juures ei ole, sest kitsetalled jäävad kõrge muru sees märkamatuks
terava tipuga, vaigused, ent ladvapung on koonusjas. · Puit on valge, kerge, pehme, kergesti lõhestatav, hästi töödeldav, peenetoimeline, kuivalt küllalt tugev, kõva ja vastupidav. Puitu kasutatakse tuletiku- ja tselluloosi- ning paberitööstustes, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks jne. Haavapuu höövlilaastu kasutati varemalt korvipunumiseks ning haavapalgist õõnestati paate haabjaid. Haavakoort kasutavad toiduks mitmed sõralised (põdrad, hirved) ja jänesed. Haavakooreteed on kasutatud tuberkuloosi raviks. Populus alba - Puu kasvab 25-30 m kõrguseks, areaal: Kesk- ja Lääne- Euroopa ning Lääne- ja KeskAasia, Põhja-Aafrika. Põhja-Euroopas kasvab üksanes kultiveerituna. Eestis kultuuris sage. Meil küündivad suuremad puud 32 m kõrguseni ja tüveläbimõõt ulatub 220 cm-ni. Puud annavad tugevalt juurevõsu, on valgusnõudlikud
annaabi.ee 
