Planktonil on veekogudele suur tähtsus, fütoplanktoni puhul näiteks fotosünteesija roll ning samuti on plankton toiduks teistele veeorganismidele. Plankton levib kõikides veekogudes, peamiselt määrab tema hulga valguse ja toitainete rohkus. 8 Kasutatud allikad 1. Plankton. http://et.wikipedia.org/wiki/Plankton 2. Plankton maailma veekogudes. Kai Piirsoo. http://web.zone.ee/haasikk/fff/9%20Plankton%20K%20Piirsoo.pdf 3. Fütoplankton. http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BCtoplankton 4. Märkamatu kuid tähtis zooplankton. http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-11901/M%C3%A4rkamatu-kuid-t %C3%A4htis-zooplankton 5. Zooplankton. http://et.wikipedia.org/wiki/Zooplankton 6. Seeking sailors to help measure phytoplankton populations. Foto: Richard Kirby. http://firstlook.pnas.org/seeking-sailors-to-help-measure- phytoplankton-populations 7. Early life stage dynamics
Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. Hoovused http://web.zone.ee/haasikk/fff/H%FCdrosf%E4%E4r%20kui%20elukeskkond-.pdf Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Vee liikumise suuna järgi jaotatakse hoovusi konvektiivseteks (vertikaalseiks) ja advektiivsteks horisontaalseiks). Järvedes on kõige levinumaks hoovuste liigiks tuulehoovused. Maa pöörlemise (Coriolise jõu) tõttu ei lange tuule suund ja vee liikumise suund kokku
annaabi.ee 
