Verev meritäht
moondub ta haruvastseks. Varsti laskub ta merepõhja, kinnitub sinna iminapaga
ja teeb läbi veel ühe moonde, kus vastse eesosa taandareneb, magu sisaldavast
tagaosast aga kujuneb noor meritäht. Aasta möödudes on meritäht 10 cm
pikkune ja üsna nõrga kehaehitusega, ent juba suguküps.
Samuti on meritähed suutelised paljunema sugutult. Nende keha jaguneb sel
juhul kaheks või enamaks osaks ning igast osast kasvab uus isend.
VEREVA MERITÄHE ISELOOMULIKUD OMADUSED
Keha pealispind: Kaetud haarlatega (peditsellaarid), mis on mõeldud keha
puhastamiseks ja enesekaitseks.
Välissein: Elastne, koosneb lihaskiududest ja lubiplaatidest.
Haarlad: Nende järgi said nime haareltähelised.
Hilusejalakesed: Torukujulised hiljusejalakesed on varustatud iminappadega ning
ette nähtud liikumiseks, saaklooma püüdmiseks ning selle koja avamiseks.
Seedimine: Toit läheb keha alaosas oleva suuava kaudu makku, kiirtes paiknev
"maks" toodab maomahla. Väljaheited väljuvad pärakuava kaudu
PALJUNEMINE
annaabi.ee 
