Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning kuni 20 cm tüvediameetriga roniv või mööda maapinda väänduv igihaljas tugevakasvuline liaan kasvab Eestis oma areaali kirdepiiril, esinedes Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas varjulistes ja niisketes segametsades. Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised lihtlehed, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, noorelt karvased. Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X.
) Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning kuni 20 cm tüvediameetriga roniv või mööda maapinda väänduv igihaljas tugevakasvuline liaan kasvab Eestis oma areaali kirdepiiril, esinedes Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas varjulistes ja niisketes segametsades. Areaal ulatub Euroopast Väike-Aasiani, langedes enam-vähem kokku hariliku pöögi areaaliga. Tsoon V. Kultuurtaimena antiikajast alates. Tunnused: Võrsed: steriilsed võrsed kannavad haardjuuri, vanemad võrsed hallisoomuselised. Lehed: nahkjad, sõrmroodsed, kuni 10 cm pikad, terveservalised, munajad või 3-5 hõlmalised lihtlehed, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, noorelt karvased. Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X.
annaabi.ee 
