Johan Laidoner
Tänu
soomusdiviisile oli Laidoneri käsutuses alati mobiilne strateegiline resev, mida võis kasutada
vastavalt vajadusele. Olnuks ülimalt keeruline sarnast hulka vägesid välja kiskuda mõnest
rindelõigust, sest Eesti armee sõdis alati tugevama vaenlasega.
Ka ratsaväkke suhtus Laidoner loominguliselt. Et Vabadussõja oludes puudusid tavaliselt
kindlustatud positsioonid suure tulejõuga, olid ratsaväe võimalused läbimurdel ja sügavatel
haardeoperatsioonidel võrreldav Ameerika kodusõja aegadega. Laidoner ei lasknud end
segada Esimese maailmasõja käigus kujunenud mõttestambist, mis üldse eitas ratsaväge.
Vastupidi, loodi terveid ratasakoondisi, mis saavutasid koos juurdeantud üksustega teistest
relvaliikidest silmapaistvamaid tulemusi. Eriti eesrindlikuks tuleb lugeda väikeste
kergekoondiste loomist, kus ratsaeskadron toimis koos soomusautode ja motoriseeritud
jalaväega.
annaabi.ee 
