Elevant
Elevandid
elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks
liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks
liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda.
Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis
analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure
jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid.
Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb
end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant on
määratud näljasurmale. (Ta püüab siis rohtu süüa põlvili, kuid kaua ta nii elada ei saa).
Üksnes varajases nooruses ei vaja elevant toitumisel lonti; sest emapiima imeb ta otse
suuga.
annaabi.ee 
