Eesti kirjanduse ajalugu I
Heibergil tekkis lõhe reaalse maailma ja endaloodud maailma vahel.
Jaan Lõo (1872-1939)
ainus luulekogu "Nägemised" (1916) - keskendub inimese suhetele kodumaa ja rahvaga, kolm
tsüklit: Isade maa, Vägilaste lood, Ihad.
Lõo luule erineb mitmeti ajajärgu värsitoodangu põhiilmest. "Nägemiste" autor on eeskätt
isamaalaulik, rahvusluse ülistaja ning propageerija. Lõo kodumaa ja loodusluules jääb kõlama
kargus ja rahulik tõsidus, mis parematel juhtudel jõuab haaravuseni.
Jaan Oks
1884-1918
suri enne oma esimese raamatu nägemist.
Aastast 1906 kirjutas luulet, lühiproosat, kriitikat, publitsistikat. Ilukirjandusliku põhiosa
moodustab lühiproosa - "Tume inimeselaps" (1918), "Neljapäev" (1920)
Oksa proosat on jagatud kahte liiki: realistlikeks elupiltideks ja poolfilosoofilisteks
mõttemõlgutusteks. Oksa loominguliseks tõukejõuks olid meeleolud ja tundmused, mitte niivõrd
probleemid.
annaabi.ee 
