Platon
erinevuse olemuse ja nähtumuse vahel,selle vahel,mis tõeliselt eksisteerib,ja selle vahel ,mis
ainult näib eksisteerivat,aga tõeliselt olemas ei ole.Platon laiendas selle erinevuse kogu
uurimisvallale.Ta tegi vahet kauni olemuse ja selle nähtumuse,headuse olemuse ja nähtumuse
jne.vahel.Kõige enam tähelepanu pööras ta kauni uurimisele.Selle üle ei maksa imestada,sest
Platon oli antiikilma suur kunstnik.Temale oli kauni,selle olemuse ja kriteeriumi probleem
üks kõige haaravamatest.
Olemuse küsimuse ülestõstatamine on eriti ilmekalt esitatud dialoogis "Hippias suurem",kus
tuuakse ära vaidlus kauni üle Sokratese ja sofisti vahel.Sokrates esindab ning väljendab
Platoni enda seisukohti.Platon küsib sofisti käest,mis on kaunis oma olemuselt,sõltumatult
kõigist ta üksikilmingutest,millele vastuseks Hippias naiivselt viitab kauni erijuhule:kaunis-
see on ilus neiu.Meelelise maailma esemeid aga,selgitab Platon,võib kauniteks nimetada ja