Tervis kui väärtus ja heaolu allikas
oma eluseesmärke püstitada ja nende poole püüelda.
Lisaks heaolukäsitlustele tuleks kindlasti vahet teha individuaalsel ja sotsiaalsel heaolul.
Sotsiaalsest heaolust rääkides tuleks tingimatata mainida ka avaliku toetuse ulatust,
mis on mõeldud inimesi teatud kindlates riskitingimustes (näiteks lapsepõlv, haigused,
vanaduspõli, töötus) kaitsma.
Tuleb tunnistada, et termini ,,heaolu" juures on palju segast, mitte alati ei vaevu kasutajad
seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on
vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida.
Sotsiaalteaduslikes uurimustes on heaolukontseptsiooni defineerimisel ilmselt
ühekspopulaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitlusest.
Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost:
Ameerika psühholoog A. Maslow (1908 - 1970) on koostanud inimvajaduste hierarhia, kus ta
rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt.