Pahane tuju Kortsusest kangast Ja mustadest toonidest Maailm täna koosneb Pilvedki kasutult Taeva peal ripuvad Head sest ei tasu loota Tuju on miinustes Nagu ka külmusest Pakatab lumine õu Kevad peaks tulema Ainult ta hilineb Hiljaks jääb vettinud show Liiliad Õrnad kui kristallid Lilled õitsevad Valmivad nad varmalt- Kaunid liiliad Tuul ei enam saa Viga neile teha Sest on Kevad käes Päike haarand reha Sinust Mänglend läbi jäise tuule Jooksnud üle põllumaa Peitnud ennast seal, kus pime Varjand ennast kaua sa Aga mureks pole põhjust Talv sai läbi - suvi nüüd silmapiirile on kerkind kuuldes sinu abihüüd Päikse käes sa jälle naerad tantsid, jooksed, naljatled Kuid ma tean, et siiski vaevab miski sinu mõtteteid Ma ei taha teada tõde Ma ei nõua valesid Ütle mulle ainult ühte- Miks sa õigust varjasid Miks sa naersid tahtes nutta Miks vait olid üksida
suri. Pere on õnnelik, Juula räägib, et tal on nüüd süda rahulik. Ta pajatab peremehel kuidas ka Kusta vandus tal kaela murda nagu Jürkagi ning kuna mõlemad kodus olid tollel ajal ei saanud kumbki neist olla. Suuremat huvi hakkati tundma naise vastu kes ka uppus. Uurimise käigus tuvastati lugu niimodi, et Ants oli koos sõbra pruudiga läinud kahvu vaatama ja naine purjus päi kukkunud järve, Ants teda üritanud päästa kuid naine talt kaelast kinni haarand ja nimmodi nad põhjast leitigi, kas nende vahel toimus midagi pattuliku? see jääb küsimärgialla. Igatahes kirikuõpetaja ei tahatnud riski võtta ja teda matta kirikuaeda seletades Antsule kui too ütles, et ega surnud pattusta, surnud pattustavad elajate läbi tõstes teistes tahet ka läbi hedonistliku viisi surra.Ants siis valmistas pojael kodu aeda puude alla kalmistu kuhu saadi pühasõnad peale loetud ja koos võõranaisega puusärgis ta maetud. Levima hakkas siis aga
annaabi.ee 
