Oromo keel
Oromo keeles on 27 kaashääliku foneemi, mille hulka kuuluvad ka
p, v ja z, mida kasutatakse ainult laensõnades. Foneemide [š], [č], [p‟],
[ɗ ] ja [ň] kirjutamisel kasutatakse diagraafe sh, ch, ph, dh ja ny. Nagu ka
paljudes teistes Etioopia keeltes on ka Oromo keeles kasutusel helitud
kaashäälikud, milleks on [ p’ ],[t’ ],[č’ ] ja [k’ ] (3). Samuti viis pikka ja viis
lühikest vokaali. Vokaalide pikkuste erinevused on kontrastiivsed, näiteks
hara (järv), haaraa (uus). Ka kaashäälikute pikkus eristab sõnu üksteisest,
näiteks badaa (halb), baddaa (mägismaa) (1). Sõnade helikõrgus sõltub
paigutusest ja mingil määral ka grammatikast. Näiteks rõhk nimisõna
eelviimasel silbil on kiire võnkesagedusega. Kirjapildis ei ole helikõrgus
tavaliselt märgitud.
Oromo grammatiline süsteem on keeruline ja sisaldab palju
omadusi, mis on sarnased teistele kuši keeltele (4). Keeles on palju
käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu