Eesti raudteevõrgu kujunemine
jaamade Gulbene linnani.
2.4 Keila-Haapsalu
Keilast kujunes algusest peale oluline vahejaam Haapsalu kuurorti sõitjatele. Keila jaama
tagant algas kohalike elanike leivaallikas - suvitajate sõidutamine hobuveokitega Haapsallu.
Aurikuühenduse kõrval oli see ainsaks viisiks, kuidas supelsaksad "Venemaa esimesse
põhjakuurorti" pääsesid. Balti Raudtee Seltsile oli see loomulikult teada ning juba esimese
raudteeliini valmimisel kavandati selle laiendamist ka Keilast Haapsaluni. Esimesed plaanid
liini ehitamiseks tehti juba 1872. aasta aprillis. Eespool mainitud olukordade tõttu aga jäid
plaanid soiku ja alles Nikolai II troonile asumisega 1894. aastal otsustati uuesti ette võtta
Keila-Haapsalu raudtee projekt. 1902. aasta kevadel alustati uue raudtee sihiajamise ja teiste
eeltöödega. Novembris 1903 olid valmis kõik raudteesillad Keilast Haapsaluni, millest pikim
- üle 21 meetri laiuse avaga - oli ehitatud üle Vasalemma jõe. Tee-ehitus edenes kiiresti ja 10.
annaabi.ee 
