Eesti loodusgeograafia
ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt
jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org
(ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere
kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi...
Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka
geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m.
Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline
järv. U poole kõrgustikust hõlmavad moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad
ning ligi 20% fluvio- ja limnomõhnastikud. Kõrgustiku servaaladel paiknevad,
sageli järvederohked, ürgorud Kooraste, Urvaste ja Voki-Truuta. Kõrgustikul on
u 130 järve. Otepää kõrgustikult saavad alguse Väike-Emajõgi, Elva, Ahja ja
Pühajõgi (ed Võhandu).