Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
plasku, ruut ‘nelinurk’, säng, vaar ‘vanaisa’, vist.
Omaette laensõnade rühmana võib välja tuua eestirootsi laenud, mis on saadud Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eestis elanud
eestirootslastelt. Püsiv rootsi asustus tekkis Eesti aladel 13.–15. sajandil ning säilis 1944. aastani. Eestirootsi laenud
viitavad mõjudele kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. Eestirootsi laenud on nt haalama, hauskar, julla, kepp, klibu,
klomp, kratt, nugima, räim, tont, viiger. Kuigivõrd võib eesti keeles olla ka soomerootsi laene, mis on saadud Lõuna-
Soome rootslastelt, rohkem on neid murretes. Soomerootsi laenud võivad olla nt padinad, päss ‘jäär’, rool, seilama,
simman. Eestirootsi ja soomerootsi laenud on (riigi)rootsi laenudest enamasti häälikuliselt eristatavad, need murded
kuuluvad rootsi idamurrete hulka, mille vanemad jooned kajastavad vanarootsi keelt
annaabi.ee 
