on alati suunatud liikumisele vastas suunas. Jaguneb: 1. liughõõrdejõud 2.veerevhõõrdejõud 3. seisuhõõrdejõud a) tekib kahe keha vahel, üks liigub, teiene ei liigu b)liikuva keha ja pinna vahel aga ükskeha on ümar või tal on rattad all c)jõud, mis takistab kehal liikuma hakkamist. Valem: Tähised: Hõõrdetegursõltub: 1.rõhumisjõust pinnal 2. pindade omadustest 3. pindade haakuvusest Hõõrdumist saab suurendada näiteks rõhumisjõude suurendades, pindu krabelisemaks muutes jt. Valemid: Raskusjõud ja gravitatsioonijõud: Raskusjõud on gravitatsioonijõu alaliike. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, sedasaab arvutada ja tähistamiseks ühik ja tähis. Gravitatsioonijõud on kõikide kehade vahel olev tõmbejõud. Mõjub maa ja inimese jpt vahel. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kehade vahelisest kaugusest. Mida suurem mass seda suurem gr
b) domineeriva põikjõu mõjul; c) kaldpragudevahelise surutud betoonriba kandevõime ammendumisel; 1- nulljoon, 2 - kaldpragu, 3 - rangid, 4 - tala surutud seina purunemine survel Põikarmatuurita raudbetoonelemendi põikjõukindlus sõltub üldjuhul: 1. koormusolukorrast (nii põik- kui ka pikijõududest); 2. koondatud koormuste asukohast tugede suhtes; 3. survetsooni betooni tugevusest; 4. pikitõmbearmatuuri kogusest (nn tüübliefekt); 5. betooni agregaatosade omavahelisest haakuvusest paindepragudes. 6. ristlõike kõrgusest; 7. ristlõike absoluutmõõtmetest. Põikarmatuuriga raudbetoonelemendi põikjõukindlus sõltub lisaks: põikarmatuuri kogusest, paigutusest ja kujust. 47. Põikjõukontrolli tingimused, põikjõukandevõime piirsuurused (p 6.3.1). Arvutuslikku põikarmatuuri ei vaja lõiked, kus on rahuldatud tugevustingimus V Ed VRd,c -elemendi arvutuslik kandevõime. Vastasel juhul vaja põikarmatuuri V Ed VRd,s-armatuuriga vastuvõtav jõud. Kogu
annaabi.ee 
