Viltimine Grissel Kaur 103 SKA TTHK 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Viltimise ajalugu 3. Töövahendid 4. Viltimis tehnikad 5. Vilditavaid esemeid Sissejuhatus Viltimist peetakse maailma vanimaks tekstiilitehnikaks . Vilt on kangas, mis tekib villakiudude haakumisel, selles kangas pole ei lõime ega kudet. Vildil on kõik villase eseme head omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud
Keha liikumist lihtsalt ei takistaks miski muu jõud. Võib öelda, et kõik kehad on pidevas liikumises, mis ei pruugi isegi ühtlane olla. Hõõrdejõud mõjutab maapinnal igat keha, nii elus kui ka elutuid . See takistab kehade libisemist mööda teisi kehi. Tänu hõõrdejõule saavad kehad alustada liikumist, vahetada suunda ja pöörata ringi ja palju muid liigutusi teha ainult tänu hõõrdejõu olemasolule. Hõõrdejõu jõud tekib kahe keha konarluste haakumisel. Keha, mille pind on sile ja nähtavad krobelisused väga väikesed , on raske peatada, kuna nende pind ei pruugi haakuda teise kega pinnaga ja keha pidurdamine osutub selletõttu ka raskeks. Talvel on autoomanikel kohustuslik kanda naelrehve. Naelad rehvides ongi põhjuseks, miks autod kuidagigi kiilasjääl seisma suudavad jääda nad haakuvad jääga ning seega on hõõrdejõud rehvi ning jää vahel suurem.
liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on aga sellest erinev.
Kaalutus- kui eemaldada ese, millele keha toetub, kaob ka mõju toele, s.t. kaob kaal. Nii on kõik
vabalt langevad kehad kaaluta olekus. Ülekoormus- P>mg (kaal on suurem raskusjõust)
Alakoormus- P
suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. *Raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus, sest puudub tugi, mida mõjutada. Raskusjõud on gravitatsioonijõu vorm. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. *Hõõrdejõud Hõõrdejõud on tingitud kehade pinnakonaruste vastastikusest haakumisest. Haakumisel algab molekulidevaheliste tõmbejõudude mõju. Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.
vajaminev paanide hulk. Veendu ostmisel, et valitud tapeedirullid on ühe seerianumbriga. Mõistlik on võimalusel osta üks rull arvatavast vajadusest rohkem ning kindlasti kuni tapetseerimise lõpetamiseni hoida alles vähemalt ühe rulli markeeri Tapeeti ostes on oluline jälgida märke või arve, mis iseloomustavad: · tapeedi veekindlust ehk pestavust ehk tugevust; · tapeedi valguskindlust (mõõdetakse 8 punkti süsteemis); · tapeedi mustrit (NB! Mustri haakumisel tuleb tapeeti ka vastavalt lõigata.); · tapeedipartii numbrit või valmistamise kuupäeva; · vihjeid liimisordile, mis sobib sellele tapeedile. Võimalike kahtluste või küsimuste tekkides on alati soovitatav müüjaga nõu pidada. Liimi valik Väga tähtsaks peavad müüjad-tapeedispetsialistid liimi valikut. Osale tapeetidele on märgitud tärnid või kolmnurgakesed, mille järgi tuleb valida tapeedile sama arvu tärnide/kolmnurkadega liim.
mänguhoos või ronides kuhugi kinni ja põhjustada kukkumise või rippuma jäämise. Kui tegemist on mütsi (kapuutsi) paeltega või umbsõlme seotud salliga, võib laps jääda kaelapidi rippuma ning saada tõsiselt viga või isegi lämbuda. Seepärast eelistada paelte asemel kinniseid, mis venitamisega (millegi taha takerdumisel) lahti tulevad.Mänguväljakul või puude otsa ronimisel on ohtlik ka kaitsekiiver, sellepärast peab väikelastel kasutama kiivrit, mis kuskile haakumisel ise avaneb. 3.1.2 Mänguasjad Lapse hingamisteed on kitsad. Maailma tundmaõppimiseks kasutatakse aga intensiivselt oma maitsmismeelt. Seepärast ei tohi anda väikestele lastele, sealhulgas eriti imikule, mänguasju, mis on nii väikesed, et suhu pistetuna võivad sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumise. Ka teised väikesed esemed - nööbid, metallrahad, pärlid, kivikesed jms. - tuleb lastest eemal hoida. Ohtlikud on ka purunenud mänguasjade tükikesed
annaabi.ee 
