Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad
Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale
maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi,
mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaanid kujunevad, kui
maa sügavustest tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel
sulamisel vahevöö ülemisesosas või maakoore alumises osas. Magma ün üldiselt väiksema
tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, haakkab ta liikuma ülespoole.
Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Sulanud kivim, mis paineb maa
sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis
nimetatakse seda laavaks. Laavakivim on magmakivim, mis on tardunud
maapinnale.Viskoossus on sulam või vedeliku omadus vastu seista voolamisel. Sulanud
kivimite viskoossused varieeruvad suurel määral. Magma viskoossus on määratud põhiliselt
kolme faktori poolt:
1)sulami keemilisest koostisest,
annaabi.ee 
