Umbrohud
võivad olla kuni kaks korda pikemad põldmadara
omadest (kuni 1,2 meetrit). Seega takerduvad inimesed
kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab
roomav madar inimest sageli salaja, paksu rohu sees
mõnel aiateel, kui põldmadar kasvab enamasti lagedamal
põllul nähtaval kohal, nii et inimene saab teda vältida.
Võib-olla need kaks fakti ongi põhjuseks, et salakaval
nimi "virn" on saanud just roomavale madarale.
Roomava madara karedus on tingitud teda katvatest
haakjatest harjastest. Eriti palju on neid neljakandiliste
varte teravatel kantidel ja lehtede servades ning alumisel pinnal. Kõige
haakuvamateks on siiski tema viljad. Need haakuvad eriti meelsasti inimese
püksiriide ja saapapaelte külge, lootuses, et leiavad peagi uue koha, mida vallutada.
Viljades on ka üks roomava ja põldmadara erinevus: roomava madara omad on umbes
viie millimeetrise läbimõõduga, põldmadara viljad aga üle kahe korra väiksemad.
annaabi.ee 
