EESTI SIILLASED
lastakse ühe tunni jooksul katselapil rohus ringi joosta. Parasitoloogid on teinud siilist
abimehe puukide hulga kindlaksmääramiseks uurimispiirkonnas. Rohus ringi liikuva siili
okaskasukas kogub lesti nagu riidehari tolmu.
Siil ei saa piinajaid välja rehitseda, vaid toidab neid, kuni nad on läbi teinud vastse-, nümfi-,
ja valmikufaasi.... Väidetavalt siilid siiski sõdivad söödikute vastu. Mõned zooloogid arvavad
nagu haagiksid siilid endale hapusid õunu külge, et hapu mahl kirpude ja muude piinajate elu
hapuks (põrguks) teeks.
Samuti võivad nad haakida enda külge mahapillatud sigaretti või haisvat kaltsu, mis võiks olla
desinektsioonivahendiks.
Teine seisukoht on esitatud Korõtini raamatus ,,Lõhnad loomade elus" kus väidetakse, et
siilidel on omapärane komme, mida lääne zooloogid ,,eneserüvetamiseks" nimetavad -
mitmesugused lõhnavad ained (tubakas, higi, liim jne) kutsuvad siilides esile rohke
annaabi.ee 
