4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; d)asuti elama mujale 11. Missuguse sündmuse jätkuks loetakse Jüriöö ülestõusu? Muiste vabadusvõistluse jätkuks 12. Arvukaim talupoegade kiht. Adratalupoegade kiht 13. Kes olid maavabad? Kõige kõrgemal kihil vabatalupojad 14
enam maaisandate isiklikes valdustes. vabadikud külaühiskonna alumine kiht , nad olid maataa või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenjad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. Talurahva koormised 16. sajandiks. Talurahva koormised olid , kümnis, hinnus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine, pärisorjuse kujunemine (mõisted pärisorjus, sunnismaisus, teokohustus, adra- e. haagikohtud ...). Keskajal talupoegade väärtus mõisnike jaoks kasvas, see ei toonud talupoegadele mingit kasu. Juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge ,mida nad harivad, st kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti erinevaid kokkuleppeid , mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma, linna tõrkusid nende kokkulepetega ühinemast. Koos teokohustuse maksuga suurenesid ka muud nõutavad maksud kümnis .