HAABJASE EHITAMINE
Haabjas ehk ühepuupaat oli kalastusaluse ning transpordi vahendina kasutusel juba kiviajal.
Tõenäoliselt kasutasid haabjaid meie esiisad juba siis kui nad idast eesti alade poole teel olid.
Ühepuulootsik oli pikk ning kitsas ühes tükis ehitatud alus. Selle juhtimiseks kasutas
kalamees mõla. Hästi ehitatud haabjad olid kerged ning neid võis inimjõul üle
veekogudevaheliste looduslike takistuste toimetada. Eestis on haabjaehitamise traditsioonid
säilinud suurte üleujutuste poolest tuntud aladel, nagu Kasari jõe suudmealal Matsalu lahe
piirkonnas, Ahja jõe alamjooksul Võnnu kihelkonnas, Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul
Soomaal. Eesti on haabja levikuala läänepoolseim serv.
3
1. Materjal
Haabjaehitus algab sobiva puu valimisest kõige paremateks pidas vanarahvas pärna ja
haavapuud, viimasest on tulnud ühepuupaadi nimigi. Puu peab olema pikk ning
annaabi.ee 
