Vesi
vaatame ionisatsioonireaktsiooni toimuvana nii, et üks veemolekul annab prootoni üle teisele
veemolekulile. Tulemuseks on hüdrooniumiooni H3O+ ja hüdroksüüliooni OH- moodustumine.
Seega võib vesi käituda nii prootoni doonori kui aktseptorina:
H2O + H2O H3O+ + OH- (3.1)
See on siiski lihtsustatud vaatenurk kuna ülekantav prooton võib olla assotsieerunud erinevate
veemolekulide klastritega moodustades ioone üldvalemiga H5O2+, H7O3+ jne. Vesilahuses on
prooton äärmiselt mobiilne ja positiivne laeng hüppab ühelt veemolekulilt teisele keskmiselt
ligikaudu iga 10-15 sekundi järel. Kuigi prooton ei esine vesilahuses kunagi H+ kujul piisab
praktilisteks rakendusteks ka ionisatsiooni vaatlemisest lihtsustatud kujul. Enamasti on täiesti
piisav kui kirjutame vee ionisatsiooni üles järgmiselt:
H2O H+ + OH- (3.2)
annaabi.ee 
