Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
omavahelistes kokkupõrgetes lagunema, moodustades uuesti vesiniku ja joodi
molekule.
Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel
olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda
nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline
tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades
ühesuguse kiirusega – niipalju kui ajaühikus toimub H2ja I2 molekulide
kokkupõrkeid, mis viivad HI tekkeni, toimub ka HI molekulide kokkupõrkeid, mis
viivad juba tekkinud HI lagunemiseni lähteaineteks.
Seega kulgevad pöörduvad reaktsioonid alati mõlemas suunas,
tasakaaluolekus saavad vastassuunaliste protsesside kiirused võrdseks.
Siin esitatud protsessi kirjeldus on muidugi lihtsustatud – enamikus
reaktsioonides tekib vaheühendeid ja kokkupõrgetes võivad osaleda paljud