Eesti loomastik. Selgrootud
juha. Õhu käes segunedes moodustub plahvatav gaasisegu. Plahvatusega kaasneb heli ja
õhku paiskub väike suitsupilveke. Seda plahvatust kasutab putukas enesekaitseks.
Sugukond ujurlased Dytiscidae. Peamiselt Holarktises elavad keskmised kuni suured
(kuni 4 cm), ujujalgadega veemardikad. Röövtoidulised, suised kohastunud imemiseks.
Vee alla võetakse õhk kaasa kattetiibade all. Eestis on suurimad ujurid laiujur Dytiscus
latissimus ja kollaserv ujur D. marginalis.
Sugukond kukriklased Gyrinidae. Väikesed (3-8 mm), läikivmustad, salkadena
veepinnal tiirlevad röövmardikad. Ohu korral sukelduvad. Silmad on jaotunud kaheks,
alumine pool jääb vee alla, ülemine vee peale. Vastsed elavad veekogude põhjas,
nukkuvad taimedel veepiirist kõrgemal.
Sugukond vesimardiklased Hydrophilidae. Enamikus mustad, lühiovaalsed (1-40 mm),
ujujalgadeta, veetaimedel ronivad taimtoidulised mardikad. Õhku võtavad pea karvakeste
abil ja säilitavad rindmiku ja kõhu all
annaabi.ee 
