ga i gi a gu i ge u go e gya o gyu ya gyo yu za yo ji zi ka zu ki ze ku zo ke ja zya ko ju zyu kya jo zyo
ya-row ya i yu e yo ra-row ra ri ru re ro rya ryu ryo wa-row wa i u e o n dakuon ga-row ga gi gu ge go gya gyu gyo za-row za ji zu ze zo ja ju jo da-row da ji zu de do ja ju jo ba-row ba bi bu be bo bya byu byo han-dakuon pa-row
jk^a##n6#8WV+w##;9w#@e#*>jCH i6Se
~#gEV
N^f7k@M^_yg#sz)X>K4c##~UgC,#YdB
$P#8##'i)u,#);k#Xc=?eho#5#C###
%#@B#wsv@##QPZ5#1+?
qIdwW#V:,##gz?
^k#j>####V#P'$i#]
N %8
6#6p3!?J^{H'"+J##G8?TC÷z=#d#(m1?["-
QOk`#
r>TGH#:##is HA#/cSd:pj^[ c
&6###O@;~u5#h,fr##74####OcK_Im
wS2;#c ##n#n~#
%9_)Rf#x,TeR#Q^##N##$u
+qi###eRH'D"X#ATL@aTaqh*D^
+#'#w/P#nT*+<4#IlpNXo#z#lq#
#h,pV*B|Pn0#8P`Trc$j#PQA)q#@G/ ?
#>4{#ub>_=#P){Ø19#? O##L'''RvX2[*H#4#EE
i,#####'#QRH4 C JF#$;enc#k}GYo#s#d$r#y ?
#J#6Gtra##RJt=tImqc#m1;.##F#U.|B
#O.#]# U#st!zXq j.##~##2,Q#8#M#fh|
M[##Qd yRmL#W^jAH_#p#~x9i;hI#
($W#
$##zH&Y###/#9#R#v ?#zTBws#
#{oS#(%,
#mX###R`aWen#]\l7#_o8#r
oU##Yg=#C##L|
###V}d+#=oH#
tO2#i 2i# #q#|
*rmC#EmNGti" #Id#Xz(##=k6Zu ,bL###>
###IZ
E`W[G88C#m#A9]+~#+l#~.LN#O#
##C#C#x5'7qL#t* [tN<_37n%
veeaed, teeaed, kirjatarkade aed jne. Alati pole need kaks peamist tüüpi selgesti eraldatud, võib esineda mõlemate elemente. Tsuki-yama on läbi aegade olnud tähtsam - see rajati tavaliselt eesaeda. Majade vahele tehti tavaliselt hira-niwa. Kui oli maapuudus, tuli valida üks neist. Enamlevinud tüübiks arenes tasandikaed (teetseremooniaaedade hulgas), mida nim chaseki. Veel üks alajaotus nende keerukuse astme järgi: Shin - viimistletud e lõpetatud aed (nt Kinkaku- ji), Gyo - poolviimistletud (vahepealne) aed, So - viimistlemata aed. Viimistlemata aias on vähem elemente - vaid põhilised on olemas (nt Ryoan-ji). Koostanud: 112 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Tasandikuaiad ja künklikud aiad jaotatakse: