11.klass kirjandus
Peer on sellise inimese antipood, sest
mitte kunagi ei jää ta iseendaks, tal polegi oma ideaali. Arutu kiitlemine on ta nõrkuse tunnuseks.
Peeri elu koosneb vaid kompromissidest ja alistumistest, temasse on koondatud kogu inimlik nõrkus.
Näidendi kangelase läbi häbimärgistab Ibsen ühiskonna neid jooni, mille vastu ta alati on võidelnud.
Peer Gynt ei oodanud ega igatsenud kedagi. Kogu elu, alates seiklusest Ingridiga, oli pidev nautlemine
ja küllastumiste rida, mis hinge nüristas. Gyntilik egoism, tema sisemine portree peegeldas Peeri
iseendaga rahulolemist. Ei ole tal kaastunnet ega mõistmist emale, ta meeleheitele ja üksindustundele,
ei valuta ta südant neidude võrgutamise ega eluajaks ootama jäetud armastava Solvejgi pärast.
Inimesele omane vastutustunne on Peer Gynti jaoks tundmatu.
Mõlemas draamas mõistab Ibsen hukka individualismi, mille äärmusi kehastavad Brand ja Peer Gynt.