1842, ,,Külaköstri päevik" 1824. Ta oli Jyllandi looduse ja rahva laulik. Nii ilmneb ka lüürikas teatav tõelikkusele lähenemise tendents, tõmmates kindla piiri vana ja uue romantismi vahele. Ometi kuuluvad kõik need luuletajad oma elutundelt ja maitselt veel romantismi hilisemasse ajajärku (poeetilisse realismi) või vähemasti seisavad selle piirimail. Teadlikku vanarealismi omab taani kirjandus ühes naiskirjanikus, proua Thomasine Christine Gyllembourg-Ehrensvärd'is (Heibergi ema, 1773-1856), kes 18. saj. aatlevas vaimus käsitles novellivormis kodanlikku kaasaega: eriti tuntud on tema teos ,,Argipäevalugu" 1828. Kuid siinkohal pole tegu realismiga sõna tõsises mõttes. Romantiline vool, enne oma otsustavat iganemist, annab veel kaks, ajajärku väärikalt ja lahendavalt lõpetavat suurt kirjanikku. Üks neist oli kuulsate muinasjuttude autor H. Chr. Andersen, teine Fs. Paludan-Müller