AJALOOFILOSOOFIA
Collingwood väidab, et vaimsest ei saa olla teadust, selles ta aga ilm-
selt eksib. Jüri Allik näiteks väidab, et just see ongi psühholoogia. . . Col-
lingwood väidab veel, et väline psüühika kirjeldus jätab midagi ära ja ei
sobi seetõttu. Ta tunnistab siiski Dilthey edusamme võrreldes Windelbandi-
ga, sest ta näeb probleeme seal, kus Windelband neid veel näha ei osanud.
Dilthey teeb erinevust teadmise ja vahetu kogemuse vahel indiviidist. Collin-
gwood ei ole lahendusega rahul ja pakub oma asemele. Probleemi nägemine
on siiski eeldus selle lahendamiseks.19
Ka Collingwood arvab, et ajalugu elab edasi, seda aga siiski mitte oleviku
vahetus kogemuses. See toimub pigem uurimisobjekti rekonstrueerimises.
Sealjuures ei ole olulised mitte ainult tunded vaid ka mõtted, mis objekti
tekitasid. Tundeid täies mahus taastada ei saa, küll aga ratsionaalseid ideid.
Collingwoodi arvates on ajaloo mõte mineviku kaasaegses taastamises. Pan-