Analüüs gaasikromatograafilisel meetodil leekionisatsioonidetektoriga
vedelikke, mis suurema kontaktipinna loomiseks kantakse tahkele kandjale
(täidiskolonnid) või peene kapillaari siseseintele (kapillaarkolonnid).
Komponentide eraldamine põhineb nende jaotuskoefitsientide erinevusel vedela
ja gaasifaasi vahel. Siin mängib rolli nii komponentide erinev lenduvus kui erinev
lahustuvus vedelfaasis. Vedelfaasis hästilahustuvad komponendid hoitakse
kolonnis kauem kinni, halvemini lahustuvad väljuvad kiiremini.
GVK abil saab analüüsida orgaaniliste ainete segusid, kusjuures segu
komponendid peavad olema temperatuuridel, mille juures analüüsi teostatakse
termiliselt stabiilsed, ka ei tohi nende keemistemperatuur olla liiga kõrge
( <400°C).
Retentsiooniaeg tR koosneb inertgaasi retentsiooniajast to s.o. ajast, mille jooksul
komponendid liiguvad kandegaasis ja parandatud retentsiooniajast t' R , mille
jooksul komponendid hoitakse kinni vedelfaasis.