Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Villem'i vahesobitusel, kellele aga paavstilt ordu seatud vasallide vastu käivad juhtnöörid olid
antud, kes ka ise säärase vägistusega ei võinud nõus olla ega seda ristiusule kasulikuks pidada:
eespool esildatud kirjas 8. III. 1238 käsib Gregorius IX mitte kuidagi sallida, kui vastristituid
mõnelt poolt püütakse orjastada. Taani kuninga kirjas 1240. aastast nimetatakse veel esimesel
kohal foogtisid eestlaste isandatena, nagu nägime. 1259 annab Taani kuningas Eerik Glipping
Gutvalia kloostrile mitu küla Eestimaal ning Virumaal ja vabastab nad kõigist kohustustest
maaisanda vastu peale harilikkude tööde (consueta servitia) Tallinna lossi heaks kui ka
sõjakäikudest osavõtmise kohustuse (U. B. 340), tähendab: tegu on olemas, tehakse aga
maaisandale.
Valdemar-Eeriku laenumeeste seadus aga on praegusel kujul alles 1315. aastast peale olemas.
Rutemini kui mujal hakkasid siin vasallid kohtumõistmisest osa saama, esmalt vahest ainult
annaabi.ee 
