Eesti uusima aja ajalugu
Eesti
Sõjaväelaste Büroo, mille eesotsas seisis Arnold Jürgens, Petrogradis moodustatud
Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee, eesotsas Peeter Schneider. Esines
ka rivaalitsemist. 1917 juunis kutsuti kokku Ülevenemaailne Eesti Sõjaväelaste
Kongresse, kus moodustati Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks sai
Konstantin Päts. Luba hakati taotlema juba märtsis. 12.04.1917 saadi ametlik luba
Ajutise Valitsuste sõjaminsitrilt Aleksander Gutskovilt Tallinna merekindluse
eestimaa polkude loomise kohta. Samal päeval sai ka alguse polkude loomine.
Pinding andis oma esimese käskluse formeeritava polgu kohta. Varsti juba polgus üle
3000 mehe. Sellise võimu eestistamise tulemusena tekkisid ka konfliktid. Nii
rahvuslikul kui poliitiliselt alusel. Esimeseks konfliktiks võib pidada märtsi lõpu
päeva Tlnas Petrogradi saadetud kaebust, milles kaevati J. Poska tegevuse üle, kuna ta