Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Ida.Elbe
regioonis erinevaöt Lääne-elbes sellist juhtumit ei olnud, kus erinevad härrused olid erinevate
isandate käes. Mõisniku käes olid kõik distsiplineerimisvahendid, millega mõisnik sai tp
distsiplineerida. Mõis oli Ida-Elbe regioonis aadlile põhiliseks võimulähtekohaks, riigipoolt
kuj mõisad olulisi administratiivseid ja üh funktsioonidega üksusi. Gutsherr oli kindlasti ka
Grundherr ning selge on see, et Gutsherrshaft eraldus grundherrschaftist. Reeglina Ida. Mida
enam aadli pos tugevnes, seda enam õigusi nad oma maavalduse piirdes said. Arvatakse et
Grundherrschaft hakkas Gutscherrschaftist eralduma 12-13 sajandil. Piirkondlikult
Gutscherrscaft erinevalt välja arenenud/ aeglasemalt ja vähem intensiivselt. Tp sellel
maavaldusel muudeti kõikjal mõisa alamataeks/sõltlasteks, ida-Euroopas sunnismaisus.
Kasvas teotöö kohustus tp. Lõplikult mõisahärrus arenes välja 16sajandiks( väljendus
annaabi.ee 
