E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Seetõtu on jutustus väa düaamiline, hoogsalt arenev ning sellisena kunstiliselt terviklik.
Kangelase poolehoid ja armastus vaenulisse leeri kuuluva tüarlapse Emiilia vastu
annab toimuvatele kokkupõgetele ja võtlusele veelgi suurema sisemise pinge, rõutab
erilise jõga ideelist mõet, muudab teose psüholoogiliselt tihedamaks. Jaanuse ja
Emiilia suhete kujutus on vastavalt jutustuse üdisele iseloomule antud läini romantilises
laadis, mis pai-
446
guti (näteks stseenis vallutatud Lodijäve lossi saalis) ulatub peaaegu melodramaatikani
--ent ometi on siin nii palju tunnete tõe, eleegiat ja kannatusi, et see
lugejat kaasa elama sunnib. Jä ab ainult imetleda kirjandusliku algaja inspiratsioonijõdu,
mis suutis anda niisuguse teose --vaatamata teatavaile faktilistele ebatäsustele -- ajalooliselt
tõpäase ja samal ajal teravalt kaasaegse teose, mida elustab tõlise ande säa
annaabi.ee 
