Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud
interpretatsioonisüsteemid.
Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis
Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti
leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku
seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On
andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi
trükitüüpe kasutama.
Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli
ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama.
Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt. Ja veel varem
kirjutati raamatuid käsitsi ümber ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000
käsitsikirjutajat!
Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist.
annaabi.ee 
