Eesti vabariik
Iga-aastaseid toetussummasid said olulised asutused, nt Eesti Rahva Muuseum.
Silmapaistvatele loovisiksustele jagati ka preemiaid ja auhindu.
Tuntud olid kirjastuse Loodus korraldatud romaani- ja lastekirjanduse võistlused.
1935. aastal tähistati esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist.
Siis jagati rohkelt mitmesuguseid auhindu.
Romaanide ja novellide eest pälvisid auhinna A. H. Tammsaare ja Mait Metsanurk.
Luule alal Gustva Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp.
Noorsookirjanduse alal Oskar Luts, kirjandusloo alal Friedebert Tuglas.
1920. aastatel ei kammitsenud riik loomevabadust, ei avaldanud survet kultuurielule.
1930. aastate teisel poolel piirati mingil määral loomevabadust.
Kultuuriautonoomia
Riigijuhid püüdsid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka rahvusvähemuste kultuuri.
Ülioluliseks peeti rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile.
Rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele
annaabi.ee 
