Eesti looduslikud pühapaigad
Näited pühade puude ja salude kohta: Henriku Liivimaa kroonika kuni 1227, Taani
hindamisraamat 1241, 1428. aasta Riia provintsiaalkirikukogu statuut, Piiskop
Kyveli visitatsioonikorras (arvatavasti 1519), Balthasar Russowi kroonika 1578,
uustrükk 1584, David Dubberhi volikiri 1586, Jesuiitide teated 16. sajandi lõpust
ja 17. sajandi algusest, Dionysius Fabriciuse kroonika 1611, Franz Nyenstede
kroonika 1609/1611, Tallinna sinod 1627, Johannes Gustlaf 1644 jne.
Kokkuvõtvalt
Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale
pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust.
Teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad, paikadest iseäranis
kabelikohad, ristid, matusekohad, ka sellised looduslikud ohvrikohad, mille puhul
pole juttu puudest.
Teabe iseloom: enamjaolt üldine taust, harvem andmeid konkreetsetest
paikadest.
Rahvaluule allikad
Intensiivsem kogumistöö algab 19