20. sajandi saksa kirjandus
Unenägija või vaataja roll vaatlejana, kes ei saa ise midagi mõjutada.
Artur Schnitzler (1862-1931)
Arsti poeg, õppis meditsiini, huvitus varakult psühholoogiast, oli assistant psühiaatri
juures eksperimenteeris hüpnoosi ja sugessiooniga.
Schnitzler kirjeldab oma kirjanduslike tegelaste alateadvust vahetult.
Neid kogemusi kirjeldab oma teostes. Ta oli revolutsiooniline. Sellise stiili pärast
rünnati teda. Nt ühte draamat peeti pornograafiliseks. Nt "Der Reigen". "Leutnant
Gustl" (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas
ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada,
ohvitserikraad võeti talt ära.
Schnitzlerit on peetud "kirjanduse S. Freudiks"
Tema teostel on unenäostruktuur. Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse
unenägusi.
Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja
tuntakse