üksikute liikide puhul ei pruugi see tugevasti avalduda. Sajaprotsendilist kindlust selles, et nihke loomade ja taimede käitumises on tinginud just kliimamuutus, muidugi ei ole. Austini ülikooli teadlaste uurimistulemusi kinnitavad aga California Stanfordi ülikooli uurimisrühma omad. Rühma juhtinud tunnustatud bioloog Terry Root kinnitab, et käitumismuutused ilmnevad teravaimalt pooluste lähedal ja suurtes kõr-gustes, kus temperatuuri kõikumine on suur. Stanfordi meta-analüüsis vaadeldakse liikide käitumise seoseid globaalse kliimasoojenemisega 143 väiksema uurimistöö põhjal. Kliimamuutus katkestab liikide seotuse. Autorite kinnitusel näitab analüüs järjekindlat seost temperatuurimuutuse ning loomade ja taimede vahel. Stanfordi teadlased väidavad, et kliimasoojenemine on juba kinnistunud loomade ja taimede aastaringses elutegevuses. -7-
maa taha. Majanduslikult sobib selline pinge ainult elektrienergia ko- halikuks jaotamiseks mitte kaugemale, kui kuni 0,5 km. Suuremate kauguste korral energiakaod, pingekaod ja seadmete maksumus luba- matult suured. 4. Pinge muutmine on kulukas, moodustades olulise osa kogu elektri edastuse tsüklis. Seega tuleks kasutada võimalikult vähe erinevaid ni- mipingeid. 5. Majanduslikult on elektrienergiat ökonoomsem toota väga suurtes ko- gustes. Vaatamata hajutatud tootmise propageerijate väidetele annab elektri suurtootmine olulisel määral nn mastaabisäästu /economy of scale/ − suured generaatorid toodavad energiat ökonoomsemalt, kui väikesed. Siiski võivad kogu süsteemi kulud teatud juhtudel osutuda hajutatud tootmise puhul väiksemaks, seda tänu väiksematele kuludele võrkude rajamisel ja väiksematele võrgukadudele. Ka võib hajustoot- mine suurendada süsteemi töökindlust. 6
annaabi.ee 
