Bengt Gottfried Forselius
Seega
on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele,
andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused.
B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD
Vanem Forselius kolis Eestisse ajal, mil Lääne-Euroopas käis Kolmekümneaastane sõda. Esimest
kõrgharidust omandas ta Uppsalas, seal õppis ta kuni Tartu ülikooli astumiseni. J. Forselius
immatrikuleeriti Academia Gustavianasse 5. septembril 1636. a. Järgmisel aastal lõpetas ta selle
magistrina. Ta õpetas Tallinna toomkoolis 1639. aasta augustist kuni 1641. aasta 16. aprillini, ja
täitis ka toomkiriku pastori ülesandeid. Kui tuntud keelemees Heinrich Göseken 1641. a. Harju-
Madise ja Risti kihelkonna pastorikoha vabastas, sai J Forseliusest tema ametijärglane.
B. G. Forselius sündis umbes 1660. a. Harju-Madisel. Kodus räägiti peamiselt küll rootsi keelesm
kuid natuke kõneldi ka saksa ja eesti keeles