gusallikaga, siis tekib lisaks täisvarjule ka poolvari, mida näeme ekraanil halli laiguna ümber täisvarju. Ruumi piirkonda, kuhu valgus 4 satub ainult osadest punktvalgusallikaist või osast suure valgusallika punktidest nimetatakse poolvarju piirkonnaks. Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure val- gusallika korral. 2 Valguse peegeldumine Valguskiir levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jõuab min- gi teise keskkonnani. Seal muudab kiir levimissuunda. Kui valgus pöördub esimesse keskkonda tagasi, siis nimetatakse nähtust pee- geldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt, viima- 5 sel juhul läheb osa valgusest üle teise keskkonda (kas läbib seda või neeldub selles, st
jaoks on kasutusel spetsiifi- line dialoogaken nii uute valgusallikate loomiseks (vt. joonised 2729) kui ka nende modifitseerimiseks (need on eelmistele üpris sarnased, seetõttu jäetakse eraldi käsitlemata). Nagu joonistelt näha, on punkt- ja kohtvalguse dialoogaknad omavahel küllalt sarnased, kaugvalguse oma aga neist rohkem erinev. Joonis 25. Uue valgusallika loo- misel tuleb redaktoriboksis Light Name: teatada val- gusallika nimi. Redaktori- boksi Intensity: võib kirju- tada valgusallika intensiiv- suse või muuta seda juures- oleva rõhtveoriba abil. Punkt- ja kohtvalguse asu- kohta saab määrata piir- konnal Position. Käsunupu- Joonis 26. Joonis 27. ga Show... avatakse alamaken valgusallika koordinaatide teatamiseks, käsunupp Modify < on aga mõeldud modifitseerimiseks. Kohtvalguse korral tuleb esmalt teatada sihtpunkti
annaabi.ee 
