Aleksander Puškin
17. mail. Tööd õieti polnudki. Inzov võttis Puskini lahkelt vastu ja saatis juba 21. mail tema
kohta Peterburisse sooda iseloomustuse.
Dnepris supeldes külmetas Puskin tõsiselt. Läbi Jekaterinoslavi Kaukaasiasse sõitvad
Rajevskid võtsid haige endaga kaasa. Inzov andis luuletajale kaasa oma õnnistuse, nädala pärast
sai ta terveks. Kaukaasias oli Puskin 2 kuud. Ta suples kuumas väävlihapus vees, rauavees ja
külmas hapus vees. Meritsi siirduti Gurzuffi, kus asus Rajevski perekond. Puskin elas seal kolm
nädalat. Luuletaja nägi Rajevskis leebet, hoolitsevat sõpra, alati armsat ja lahket peremeest.
Teel Gurzuffi kirjutas Puskin eleegia ,,Ju päeva viimne valgus suri...", mis tähistas uue
ajajärgu algust tema luules. Gurzufis viibides kirjutas kaotsiläinud teose ,,Märkmeid Doni ja
Musta mere kasakatest", mitu eleegiat ja alustas ,,Kaukaasia vangi". Ta hakkas järjekindlalt
inglise keelt õppima.
annaabi.ee 
